Tolmulapp vol2

Ma leidsin oma varudest veel mingit nööri moodi lõnga, ilmselt puuvillane. Jälle ainult 1 tokk, millega pole midagi peale hakata. Seega tundus mõistlik, et sellestki saab tolmulapp.

Tegelikult oli asi ka natuke selles, et hakkasin kolmnurkset Haapsalu salli kuduma ja sellel oli algatuseks üle 400 silma vardal ja kui siis peale esimest rida hakkas asi kusagilt vussi minema siis otsustasin millegi väiksema peal katsetada, kuidas muster jooksma hakkab ja kus võivad vead kergemini tekkida.

Neid kohti ikka oli. Pole tükk aega pitsi kudunud. Lõpuks tolmulapil saigi viimane mustrikord pikem. Aga mõtlesin, et las olla.

Advertisements

Tolmulapid

Ma olen igasuguseid lõngu ja nööre, paelu kokku ostnud kui neid on odavalt saada olnud või ilusat värvi vms. Need on jube kauaks seisma jäänud ja midagi pole peale hakata nendega. Südametunnistus ei luba ära ka visata. Seega kogusin kõik veidrad lõngad kokku ja panin silma alla, et mõte hakkaks liikuma. Esimesena jäi silma selline sinine asi, ma isegi ei tea, kas seda on õige lõngaks kutsuda, keel justkui ei paindu. Aga värv oli nii ilus nagu unistus. Seisnud vähemalt 5 aastat või rohkemgi.

Täiesti ei tea kust tuli mõte, et sellest võiks tolmulapid kududa 😀 Tundub täiesti pointless aga ma tegin seda siiski 😀

Miks ei võiks olla ilusad helesinised tolmulapid südametega onju, palju ilusam ja motiveerivam kodu koristada.

Kudusin parempidises koes. Esimese üsna ruudukujulise, teine tuli veidi pikem kuna tahtsin selle lõnga viimse raasuni ära kududa. Kaunistuseks kangast südamed.

 

Triibusokid.

Viimase aja kõige lemmikum kudumise teema- triibulised sokid. Neid on nii mõnus kududa ja saavad palju kiiremini valmis kui ühevärvilised või mustrilised sokid, vähemalt minu meelest.

Ega ma võibolla muidu poleks väga viitsinud jälle sokke kududa aga sõbranna arvas, et talle sobiks sellised sünnipäevaks väga hästi.

Mingi kiiks pidi ka asjal küljes olema, et muidu poleks nagu päris see. 😀

Seoses kiiksuga sokkidega tuleb meelde, et me pidime selle sama sõbrannaga kiiksuga soki võistluse tegema, et kes suudab hullema, naljakama, suurema kiiksuga soki välja mõelda ja valmis kududa 😀 Huvitav, kas see kunagi ka teoks saab?!

Aga enne seda peaks endale uued sokid kuduma, minu triibikud on nii ära parandatud, et varsti on ainult nõelutud osa 😀

Aga enne võiks sõrmikud ära lõpetada, mis on juba eelmise aasta lõpust vist pooleli, kohe üldse ei viitsi poolikuid asju kätte võtta.

Triibulised sokid vol2

Jõulukinke tehes oli peas täielik tühjus. Enamus asju sai viimasel hetkel ostetud. Aga õetütrele tahtsin sokid teha, need said ka suhteliselt viimasel hetkel valmis aga mulle meeldis neid teha. Miks sokid 😀 ? Sellepärast, et need on praktilised, isegi kui õue ei taha neid jalga panna siis on koduski mõnus nendega ringi paterdada. Pealegi ta ise ei koo, nii et eriti palju variante pole, kas keegi koob talle need või siis tuleb poest mingid “hiinakad” osta.

Sokid on samasugused kui mu enda omad. Ainus vahe on värvis ja selles, et kogu sokk on villane. Sääre ülemine ots sai 5 rida pikem, näeb natuke kenam välja.

Varbaots ja kand on topelt lõngaga, lootuses, et peab veidi kauem vastu.

Sõbranna otsustas, et ta tahab ka selliseid omale sünnipäevaks, seega tuleb varsti kuduma hakata. Natuke üle kuu aja on aega.

Kootud päkapikk

Kuigi ma pole siia viimasel ajal midagi väga üles riputanud siis pean mainima, et heegeldajast on saanud kuduinimene. Ma ainult kooks ja kooks, mitte küll järjepidevalt aga niiviisi mõnuga – natuke.

Kui jõulude ajal oli vaja midagi kingipakki lisaks siis tuhnisin Pinterestis ja otsisin ideesid. Üks päkapikk tundus väga lahe ja lihtne teha ka.

Minu oma tuli küll veidi teistsugune ja nagu ikka polnud ma ise eriti rahul, samas väga hull see ka ei olnud. Nagu ma aru sain siis kingisaajale meeldis, nii et lõpp hea kõik hea.

Triibulised sokid

Ma ei oska täiesti ausalt öelda kui palju neid aastaid on mööda läinud kui ma olen mõelnud endale sokke kududa. Aegade jooksul ju midagi olen kudunud ka aga mitte sellist tavalist, normaalset. Mul tuli hetkel see meelde, et me pidime sõbrannaga hullu soki võistluse tegema – aasta alguses aga mida ei ole seda ei ole 😀

Ühesõnaga kingsepp on kingadeta või siis mingites viiskudes 🙂 Mul tegelikult mingeid akrüülist pitssokke on, tegelikult isegi ühed lühikse säärega villased pitssokid on aga kui oleks vaja saapa sisse sokk tõmmata siis seda ei ole.

Peale kõige tuli mul nii kange tahtmine kududa ja ühtki mõtet polnud, otsustasin siis parem kasuliku tarvis kui et niisama miskit kokku keeran, mida võibolla vajagi pole.

Kuna mul oli kudumisega nii kiire siis ma võtsin täiesti suvalised lõngakerad, mis olid suhteliselt väikesed ja mõtlesin, et kui puudu jääb siis mul taolisi halle tooni lõngu on ja enda sokil vahet pole on seal nüüd väike tooni erinevus või mitte.

Et ilusam oleks tegin sooniku punase. Muidugi mul punast villast lõnga polnud, nii et tegin akrüülist, eks siis paistab hiljem kuidas villane ja akrüül omavahel lepivad.

Sokke kudusin kordamööda, et kahandused jms ühes kohas oleks. Peale selle kipub mul ka nii olema, et kui ühe soki valmis saan siis teist ei viitsi eriti teha enam. Eks see paras jant oli sest ühes suuruses sukavardaid mul pole seega sikutasin ühest tööst vardad välja ja asendasin teise suurusega seniks kuni teist sokki kudusin.

No tuleb lõngast välja või mitte?!

Kanna osa tegin patentkoes ja kahekordsest lõngast, siis ehk peavad natuke aega vastu ka. Lõpuks tegin varbaotsa ka punase ja kahekordse.

Lõngast peaaegu jätkus. Punast tuli puudu nii palju, et ma varba otsa jaoks võtsin teise punase lõnga lisaks.

Mulle hakkas see soki kudumine meeldima, et võibolla ma teen ühe paari veel 😀 Siis saab seda ühtlase triibu kudumist  ka harjutada, ennem olen lihtsalt diagonaalis teisele triibule üle läinud.

Plaanisin oktoobri lõpuks valmis saada ja saingi. Selles mõttes suhteliselt uskumatu, et ma ei viitsinud järjepanu kududa vaid tegin paari rea kaupa, nii kuidas just mõnusam tundus, et ma jumala eest enne kogu kupatust nurka ei viskaks kui need valmis saavad.

Jee, mul on nüüd vilkud 😀

Kapuuts-sall

Õetütar tellis sünnipäevaks kapuuts-salli, ütles et poes ei müüda ilusaid.

Ta teavitas sellest täpselt 10 päeva ette. Iseenesest oleks ju asi 10 päevaga täiesti teostatav aga kui hakata disaini välja mõtlema ja katsetama siis läheb asi juba märksa keerulisemaks. Teiseks olid need 10 päeva Pöffi, animated dreamsi ja sleepwalkersi ajal. Mul lihtsalt ei olnud üldse aega.  Muidugi oli veel vaja ka lõng osta.

Peale selle oli igasuguseid tahtmisi :). Lõng peab selline olema, et ei ajaks juukseid elektrit täis. Seega ma pidin veel eeltööd tegema ja uurima , mis lõnga kiidetakse, mida laidetakse.

Kaelussalli moodi kapuuts- salli õetütar ei tahtnud. Mustris võiks olla palmikuid.

Lihtsalt pikka salli, mis keskelt kokku murda ja äärest veidi kinni õmmelda ma ka teha ei tahtnud. See oleks lihtsalt igav olnud 🙂

Seega otsisin välja ühe dressika, millel on paraja suurusega kapuuts ja võtsin lõike. Hakkasin selle järgi kuduma, ripskoes, ääres palmik.  Üks pool valmis hakkasin teist poolt tegema. Kuna mul kudumite kokku õmblemine ei ole kõige paremini käpas siis kudusin teise poole esimese külge.

Salli osa kudusin ka kapuutsi külge kinni.

Kusjuures väga hea disain tuli välja :) Avastasime pärast koos päris mitmeid variante,  kuidas seda kanda saab- külmema ja soojema ilmaga.

Lõplikult sai see sall alles mõned päevad enne jõule valmis. Kuna kõik oli nii super äge ja lahe siis otsustasin endale ka sellise teha ja mõlemad sallid ühte postitusse panna aga no ei ole olnud aega neid viimaseid 50 rida ära kududa :) Ennast tundes võib karta, et ega ma enne uut mütsi hooaega enam väga vardaid ei viitsi klõbistada ka :)

Keda tehnilised andmed huvitavad siis lõngaks oli drops lima ja vardad nr4.